Erinevad teoreetikud defineerivad motivatsiooni mõistet erinevalt, kuid sõna “motivatsioon” on vist meile kõigile teada. Näiteks Ian Brooks on kirjutanud, et “motivatsioon on teotahe”. Jörgen Matt on motivatsiooni temaatikast kõneledes öelnud, et “kõige raskem asi alustamise juures on alustamine”.
Möödunud nädalal sattusin hambaarsti juures täiesti juhuslikult kokku Sportlove klubiliikme Jürgen Kuusiga. Vestlus liikus kiirelt sporditegemis(t)e teema(de)le, kes mida vahepeal teinud on jne. Lõpuks jõudsime oma jutujärjega selleni, et teeks küll trenni, aga aega nagu pole, õues külm, kõle ja pime. Rattaga sõitma minnes peab ennast korralikult riidesse panema ja sada muud häda.
Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine
Jörgen Matt
Niisiis motivatsiooni teema juurde minnes, vahepeal oli mul nädalane treeningpaus 🙁 Ühelt poolt olid selleks objektiivsed ja teiselt poolt subjektiivsed põhjuseid. Kes siis ei oskaks vabandusi ja põhjusi leida kui pole motivatsiooni või siis lihtsalt ei viitsi midagi teha. See on nii inimlik – lihtsam on niisama telekat vaadata või siis raamatut lugeda jne. Enda puhul ma tean, et paus oli paljuski tingitud bakatöö kirjutamisega. Kui aga ikka väga tahta, siis mahutaks päevaplaani või vähemalt töönädalasse nii tööl käimise, lapse lasteaiast ära toomise, kodused toimetused, koolitöö ja kerge sörkjooksu või siis pooletunnise zwiftimise.
See on nii inimlik – lihtsam on niisama telekat vaadata või siis raamatut lugeda jne.
Selline plaan võib esmapilgul tunduda päris tihe, aga nagu ma kirjutasin kui väga tahta, siis on kõik võimalik. Ma nimetaks selle – “kõik on võimalik” – motivatsiooniks. Ja tegelikult nii ongi. Lihtsalt eelmine nädal oli minu motivatsioon koolitööd kirjutada suurem, kui trenni teha 🙂
Samas, terve see nädal ma tundsin, et midagi on nagu puudu. Lõpuksin mõtlesin selle ka välja – puudu oli füüsiline pingutus. Ehk minu sellekordse postituse mõte on selles, et nii vaimne kui füüsiline tervis tuleb tasakaalus hoida. Ei saa nii, et teritad ainult vaimset tervist – õpid ja harid ennast, samal ajal tuleb ka füüsilise tervise eest hoolitseda ning lõpuks kui ma selle osa bakatööst valmis sain, mille ma olin eesmärgiks sedanud, võtsin ma ette trenni tegemise.
Kiusatus oli küll õue minna, kuid ju mu motivatsioon (“suveks pean saama super rattasõidu vormi, sest muidu…”) ei olnud õue minemiseks piisavalt tugev ning ma valisin hoopis taos treenimise. Kuna treeningu võlg oli kehas nii suur, siis võib öelda, et ma unustasin ennast zwiftima ?