Kui ma facebookis Fatbikers Estonia (FBE) Ida-Virumaa weekend’i üritust nägin panin ennast kohe kirja. Olen alati tahtnud Ida-Virumaad rattaga avastada. Nüüd tekkis selleks ideaalne võimalus. Tean, et FBE on seal kandis juba mitmel aastal selliseid sõite korraldanud ja ma olen alati kadedusega vaadanud neid pilte mida osalejad on jaganud.
Kõrgeid ootuseid ma selle ürituse osas endale peale ei pannud. Soovisin lihtsalt kohal olla ja vooluga kaasa kulgeda. Sinna minekuks sokutasin ennast Veixi auto peale, et ei peaks üksi kaks ja pool tundi autos istuma ning nii sai ka sõidukulusid kokku hoida. Nagu vanarahva tarkuski ütleb: “Seltsis on segasem”. Ja just seltskonna ja sotsialiseerumise pärast sellistel üritustel käiaksegi, kus põhifookus pole mitte rattasõit vaid kõik muu mis selliste ürituste juurde kuulub.
Kõrgeid ootuseid ma selle ürituse osas endale peale ei pannud. Soovisin lihtsalt kohal olla ja vooluga kaasa kulgeda.
Kui me õhtul pimedas Tagatalu Saunamaailma kohale jõudsime saime kinnitust, et see asub tõesti nn ääremaal, kus mobiililevi kord oli kord ei olnud. Lähim kauplus on 10 km kaugusel ning lähim naaber 7 km kaugusel 😀 Ühesõnaga olime keset Ida-Virumaa metsi, mis on ümbritsetud rabade ja soodega. Esimene õhtu möödus rahulikult, kus peateemaks ei olnud eelseisev rattamatk vaid kõik muud elulised teemad. Sai nalja, tehti sauna ning arutati isegi päevapoliitilisi teemasid.
Hommikul oli igal ühel omad ülesanded, kes keetis putru, kes praadis mune ja peekonit ning kes tegi kohvi ja kes kattis laua. Minu ülesandeks oli pudru keetmine tavalisel puuküttega pliidil. Peale hommikusööki sätiti rattad ja varustus valmis ning umbes kella üheteist paiku läksime veerema. Päris metsa vahele me siiski kohe ei saanud. Enne oosidele saamist tuli avalikel teedel kilomeetreid mõõta. Kuid need kilomeetrid tasusid ennast kohe ära, kui metsa vahele keerasime.
Päeva jooksul sõitsime maha umbes 75 kilomeetrit. Trassile jäi nii kruusa- kui asfaltteid. Kuid samuti mitmed laudteed, millest pikim pea nelja kilomeetri pikkune. Poolel teel keset soid ja rabasid käisime linnuvaatlustornis, kust avanesid imelised vaated ümbruskonnale. Päeva jooksul tegime mitmeid peatusi RMK lõkkeplatsidel ja saime ka tuimalt sõita kilomeetrite viisi värske kruusakattega teid. Kuid uutes kohtades on alati huvitav sõita isegi, kui vahepeal tuleb teha piki ülesõite ühest huvitavast kohast teise.
Trassile jäi nii kruusa- kui asfaltteid. Kuid samuti mitmed laudteed, millest pikim pea nelja kilomeetri pikkune.
Tagasi jõudsime juba pimedas tulede valgel. Hardi Raiend, kes kuskil poolel maal tegi tutvust karujälgede ja mudas sumpamisega kuid oli ka antud ürituse eestvedaja, pööras meie heaolu nimel varem trassilt maha ning läks tagasi, et meie saabudes juba kõik kolm sauna kuumaks kütta. Tagasi jõudes ma liiga kaua kohmitsema ei jäänud. Kiirelt vahetasin rattariided saunariiete vastu ning järgmised kaks-kolm tundi, me lihtsalt saunatasime ja muljetasime päeva sündmusi. Õhtul käidi veel kohalikus poes toiduvarusid täiendamas ning peale seda jätkus programm ühisgrillimise ja ühisööminguga. Kuna olin päevasündmustest suhteliselt väsinud, siis üsna peale kümmet läksin magama.
Kokkuvõttes võib öelda, et täpselt seda mida ma sinna saama läksin, ma ka sain – olin kohal ja kulgesin kaasa.. Täiendavad kohustused kahel hommikul putru keeta käis asja juurde ja see ainult suurendas rahulolu kogu nädalavahetusest. Kuuldavasti pidi talvine, Vabariigi aastapäeva, FBE Weekend toimuma Hiiumaal. Eks näis, kas õnnestub oma plaanid nii sättida, et ka ise saaks sinna minna.
Torusaun 
Hommikusöök puupliidil 
Viidad & juhised 
Linnuvaatlustornis 
Lõputud laudteed
