{"id":679,"date":"2020-02-25T12:32:17","date_gmt":"2020-02-25T12:32:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlove.ee\/blogid\/?p=679"},"modified":"2020-03-17T13:24:51","modified_gmt":"2020-03-17T13:24:51","slug":"fat-bike-weekend-hiiumaal","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.sportlove.ee\/blogid\/uritus\/fat-bike-weekend-hiiumaal\/","title":{"rendered":"Fat bike Weekend Hiiumaal"},"content":{"rendered":"\n

FatbikersEstonia<\/span> & Just 4 Fun<\/span> \u00fchis\u00fcritus fatbike s\u00f5pradele<\/h4>\n\n\n\n

Juba mitmed aastad j\u00e4rjest on fatbike entusiastide seltskond Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud, Eestimaa erinevates nurkades, \u00fchise rattas\u00f5iduga. Seekordne toimus Hiiumaal. Laup\u00e4eva hommikul kogunesime, Suuresadamas, Ungru k\u00fclalistemajas. Peale hommikukohvi panime tugevas vihmasajus ja marutuules rattad autodele ning s\u00f5itsime K\u00f5pu tuletorni juurde. Keegi r\u00e4\u00e4kis, et Suuresadamast on sinna umbes 20-25 kilomeetrit, aga kui kohale j\u00f5udsime oli spidokas 53 kilomeetri v\u00f5rra edasi keritud \ud83d\ude42<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5idu parimad hetked saabusid siis, kui p\u00e4ris mere \u00e4\u00e4rde j\u00f5udsime ning mida rohkem poolsaare l\u00e4\u00e4ne-poolsele servale, seda tugevamaks l\u00e4ks tuul.<\/strong><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n

Tagantj\u00e4rgi v\u00f5ib \u00f6elda, et see oli ainu\u00f5ige otsus s\u00f5itma minna, kuigi ilmastikuolud olid tormised ja normaalsed inimesed sellistes oludes kindlasti rattas\u00f5idu peale ei m\u00f5tle. K\u00f5ppu j\u00f5udes ma igatahes autost v\u00e4lja v\u00e4ga ei kippunud, aga kui rahvas vaikselt sebima hakkas t\u00f5mbasin samuti kiivri p\u00e4he, kindad k\u00e4tte ning t\u00f5stsin ratta auto pealt maha. Esimesed kilomeetrid metsa vahel m\u00f6\u00f6dusid kiiresti. Ning seal s\u00f5ites v\u00e4ga aru ei saanudki, kui tugev see tuul siis tegelikult on. Vihma \u00f5nneks p\u00e4ris oavarrest ei kallanud ning kui keha korralikult soojaks sai, siis ununes k\u00fclm ja niiske tunne kiiresti.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Tormituulte meelevallas<\/h4>\n\n\n\n

S\u00f5idu parimad hetked saabusid siis, kui p\u00e4ris mere \u00e4\u00e4rde j\u00f5udsime ning mida rohkem poolsaare l\u00e4\u00e4ne-poolsele servale, seda tugevamaks l\u00e4ks tuul. Enamus s\u00f5idust m\u00f6\u00f6duski m\u00f6\u00f6da mere\u00e4\u00e4rt ning pilgud naelutatud merel m\u00f6llavatele lainetele. Kogu see vaatepilt meenutas mulle Kariibimere \u00e4\u00e4res n\u00e4htud lainete m\u00f6llu. Lained oli k\u00f5rged ja vahutavad ning vesi \u00fcllatavalt t\u00fcrkiisroheline. Hoopis vastupidine sellele, millist vee v\u00e4rvust oleme tavaliselt L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res harjunud n\u00e4gema.<\/p>\n\n\n\n

Aga see mis toimus Ristna l\u00f5unaneeme juures \u00fcletas kogu ettekujutuse kohale saabunud tormist. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00f5isid p\u00fcsti seistes toetada selja vastu tuult ning niimoodi nagu vastu seina n\u00f5jatudes lasta tormituultel ennast p\u00fcsti hoida. Rattast lahti lasta ei tohtinud, sest vastasel korral oleks see k\u00f5rge kaarega eemale lennanud. K\u00f5pu tuletorni juurde tagasis\u00f5it kulges juba natuke tempokamalt ja m\u00f6\u00f6da kruusateed, sest k\u00f5ik soovisid v\u00f5imalikult kiiresti Suuresadamasse tagasi saada, et siis kuumas saunas muljeid jagada.<\/p>\n\n\n\n

Tahkuna tuletorn ja katkine kahvel<\/h4>\n\n\n\n

Peale sauna ja \u00f5htus\u00f6\u00f6ki pandi paika j\u00e4rgmise p\u00e4eva plaanid ja kuna ilma t\u00f5otas tulla hoopis teisest ooperist, siis oli plaan teha korralik viietunnine s\u00f5it Tahkuna tuletorni juurde ja tagasi. Hommikus\u00f6\u00f6k oli majutuse perenaise poolt tehtud selline, et hoia-ja-keela – kui nii v\u00f5ib \u00f6elda. Igatahes k\u00f5hud saime me k\u00f5ik mitmekordselt t\u00e4is ja toitu j\u00e4i isegi j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Kiluv\u00f5ileibade, kartulisalati ning hapukapsa aroom ninas heljumas tinistati kitarri ja lauldi kultuslugusid, millest \u00fcks oli Inese kuulsaks teinud “Viisteist magamata \u00f6\u00f6d…!”<\/strong><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n

Tahkuna tuletorni juurde saamiseks tuli kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks, kuidas kellelegi, alguses suhteliselt palju m\u00f6\u00f6da k\u00f5vakattega teid s\u00f5ita. Kuid sellel asjaolul ei lasknud keegi ennast h\u00e4irida. Muidugi kohe kui metsa vahele keerati, siis v\u00f5eti kasutusele k\u00f5ik loomade poolt sisse tallatud rajad ja needki mis silmale vaevu n\u00e4htavad olid. Vahepeal need rajad ka katkesid ning m\u00f5neski kohas tuli ratta pealt maha tulla, kuid seegi ei h\u00e4irinud kedagi. Mingil hetkel oli punt kaheks ning entusiastlikumad neist ronisid peale metsast ukerdamist tagasi asfaltteele. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Peale paari telefonik\u00f5ne saime aru, et oleme suhteliselt l\u00e4hestikku, kuid \u00fchel entusiastil olevat kahvel katki l\u00e4inud ning meile anti m\u00f5ista, et parem oleks kui me s\u00f5idaks natuke tagasi, et saaksime pundi uuesti kokku. Katkise kahvliga mehe me ka leidsime, kuid punti mitte. \u00d5nneks lahenes olukord kiiresti ja peagi hakkasime edasi Tahkuna poole vurama. Kui tuletorn n\u00e4htud tegime l\u00fchikese pausi, uudistasime tee \u00e4\u00e4res asuvat tanki, ronisime natuke m\u00f6\u00f6da endise rannapaterid varemeid ning nagu lubatud viie tunni ja pea kaheksak\u00fcmne kilomeetri m\u00f6\u00f6dudes olime tagasi. <\/p>\n\n\n\n

Viisteist magamata \u00f6\u00f6d<\/h4>\n\n\n\n

Peale s\u00f5itu j\u00e4llegi saun, \u00f5htus\u00f6\u00f6k ning muljeid (Ago)s\u00f5idust. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis \u00f5htuse, poolpiduliku, programmi ohjad enda k\u00e4tte seltskonnahing Tarmo aka Viguriv\u00e4nt, kes meist nii m\u00f5negi hingetuks naerutas. Kiluv\u00f5ileibade, kartulisalati ning hapukapsa aroom ninas heljumas tinistati kitarri ja lauldi kultuslugusid, millest \u00fcks oli Inese kuulsaks teinud “Viisteist magamata \u00f6\u00f6d…!”. Kolmas p\u00e4ev oli programmis l\u00fchem rattatiir, mida ma kaasa ei teinud, sest jalad olid viietunnisest s\u00f5idust veel pehmed. Vaatasin koos Agoga aastap\u00e4eva paraadi, k\u00fctsime sauna ja tiksusime niisama. Kokkuv\u00f5ttes oli vinge \u00fcritus lahedate inimestega. Eriti j\u00e4i meelde tuules ja vihmas s\u00f5idetud esimene s\u00f5idup\u00e4ev K\u00f5pu poolsaarel, Ago \u00e4revad hetked, palju nalja ja m\u00fcndimaitseline SIS<\/a>\u00b4i batoon.<\/p>\n\n\n\n

Loe eelmise \u00fcrituse kohta SIIT<\/strong>!<\/span><\/a><\/p>\n\n\n\n